- January 4, 2023
Kohtumine kamba ratturitega
Winnipegist lahkudes ei pannud kohe tähelegi, et pätid olid lisaks telgile ja rattale ka mu vihmajope pihta pannud. Seda vähem olin ma vaimustuses külmast ilmast
Winnipegist lahkudes ei pannud kohe tähelegi, et pätid olid lisaks telgile ja rattale ka mu vihmajope pihta pannud. Seda vähem olin ma vaimustuses külmast ilmast
Pärast rattavargust möödusid järgmised paar päeva põhimõtteliselt intervjuusid andes ja inimestele vastates. Nüüdseks oli mu lugu jõudnud ka teistesse ajalehtedesse ja ka raadiosse. Isegi Kanada televisioonile
Otsustasin Calgarys veeta mõned päevad, varustust putitada ja niisama puhata. On ju nüüdseks mäed jälle seljataga ja algamas nö järgmine etapp, preeria. Võiks ju arvata,
Mosquito Creeki kämpingust oli kõigest 30 kilomeetrit Lake Louise’i külla. Sinna, kus asuvad Kanada ikoonilised järved, Louise ja Moraine. Terve päev möödus sajus ja Louise’i
Kamloopsist lahkudes oli plaan jõuda Clearwatersi linnakesse. Hommikusöök ja liiter kohvi all, hakkasingi vaikselt liikuma. Esimest korda Kanada pinnal oli maastik päris tasane ja mägedest
Järgmine hommik algas heade uudistega. Eline Vancouverist oli postitanud mu loo Eestlased Kanadas gruppi ja niimoodi õnnestuski mul leida endale kodu Kamloopsis, Kadri juures. Eriti
Seekord polnud vaja oma kauboi oskusi kasutada, kuna sööki polnud vaja puu otsa riputada. Selle asemel olid kämpingus karukindlad kastid, kuhu sai ohutult oma söögi hoiule
Telgis telgis süüa hoida ei tohi ja kindlasti mitte seal einestada. Selle asemel tuleb, nagu vesterni kangelane sarjast «Bonanza,» oma kraam puu otsa lassotada. Tundub
Niisiis jäi Sydneysse jõudes kilometraažiks 12 399 ja sellest Austraalia osa oli kuskil 5500 kilomeetrit. Euroopas oleks saanud selle ajaga ilmselt umbes kümme maad läbi sõita.
Paar korda eksisin kruusateedel seigeldes ka ära ja püssipaukude saatel, natuke juba märjana, jõudsin lõpuks kohale. Püssipaugud tulid küll ilmselt lähedal asuvast jahiklubist, nii et loodame,