Discovery peaks olema Austraalia kõige suurem hostel. Kuigi praegu on madalhooaeg, kohtasin palju erinevaid inimesi ja nautisin vahelduseks hosteli elu. Oma 33. eluaasta juures tundsin end enamik inimeste
Kuna mul oli kodutöö tegemata, oli üllatus suur kui Adelaidest välja sõites mäed vastu vaatasid. Väga ilus teekond, aga väga mägine. Google maps ka valetas mulle,
Kõigest kolmkümmend kilomeetrit enne Kimbat said jõuvarud otsa ja lihtsalt ei suutnud enam. Enesetunne oli väga sant, niisiis otsustasin kuskil aia ääres lammastega telkida. Püsti ma
Ratas vingerdas nii tugevalt all, et pidin ka tagumised pidurid lahti ühendama. Tore lugu küll, üle 400 kilomeetri rattapoeni ja pidureid pole. Tuul oli jällegi tugev ja otse
Olin juba liikuma hakkamas, kui veel viimasel hetkel üks härra minuga rääkima tuli. Selgus, et ta reisib koos sõbraga, kelle nimi on George ja kes on väliseestlane. Täitsa müstika,
Eelmise nädala lugu lõppes sellega, kuidas ma valmis olin Esperance’i ja hosteli eluga hüvasti jätma, aga päris nii see siiski ei läinud. Kuna kõigest kaks
Hosteli jõudes avastasin, et seal juba pesitseb eestlane nimega Taavi. Taavi oli nautinud hostelielu juba viis kuud ning teadis ümbruskonda nagu oma kodukohta ja minul oli
Päeva sihiks oli taas ligi sada kilomeetrit, et jõuda Bordeni linna lähedusse. Seal peaks olema ka pood, kus saan oma veevarusid täiendada. Hommikul sinna jõudes tuli
Ausalt öeldes on väljas külmem, kui ma sellel aastaja Austraaliast ootasin. Kuigi vaikselt juba lõppemas, on siin siiski veel suvi. Sellegipoolest oli öösel temperatuur kraadi kanti. Ühtegi känguru ma
Teekond oli päris järsk ja viis mind lõpuks 1925 meetri kõrgusele. Esimest korda reisi jooksul pidin jope kotist välja võtma ja selga panema. Olen soojade