Winnipegist lahkudes ei pannud kohe tähelegi, et pätid olid lisaks telgile ja rattale ka mu vihmajope pihta pannud. Seda vähem olin ma vaimustuses külmast ilmast ja vihmast. Hetkel pole kusagilt uut ka osta, eks näis kui järgmisesse suuremasse linna satun Drydenist alustasime teed kõik koos kolmekesi. Kuna tempo oli kõigil erinev, olime varsti aga omapäi. […]
Pärast rattavargust möödusid järgmised paar päeva põhimõtteliselt intervjuusid andes ja inimestele vastates. Nüüdseks oli mu lugu jõudnud ka teistesse ajalehtedesse ja ka raadiosse. Isegi Kanada televisioonile andsin intervjuu. Oleksin nagu üleöö kuulsaks saanud Järgmine hommik alustasime Gillega koos teineteise tuules väntamist. Ja tuul oli ka päeva märksõnaks. Raskelt möödusid need kilomeetrid, ükskord mina ees, teinekord tema, […]
Otsustasin Calgarys veeta mõned päevad, varustust putitada ja niisama puhata. On ju nüüdseks mäed jälle seljataga ja algamas nö järgmine etapp, preeria. Võiks ju arvata, et nüüd lendan nagu kuul läbi õhu, aga ajalugu on näidanud, et mägist ala võib olla isegi kergem sõita. Süüdistan selles oma «sõpra» tuult, kes ka tundub olevat ümbermaailmareisil, aga vastassuunas. […]
Mosquito Creeki kämpingust oli kõigest 30 kilomeetrit Lake Louise’i külla. Sinna, kus asuvad Kanada ikoonilised järved, Louise ja Moraine. Terve päev möödus sajus ja Louise’i jõudes olin läbimärg. Otsustasin ööseks linna jääda, asjad ära kuivatada ja siis, lootes, et ilm paremaks läheb, järvedele pilgu peale heita. Bensukas kohvi juues tuli mu juurde üks vanemas eas proua ja […]
Kamloopsist lahkudes oli plaan jõuda Clearwatersi linnakesse. Hommikusöök ja liiter kohvi all, hakkasingi vaikselt liikuma. Esimest korda Kanada pinnal oli maastik päris tasane ja mägedest polnud järel suurt midagi Jalad said puhkust ja sõit läks päris kiirelt. Suund oli Jasperi rahvuspargi poole, kuhu oli kuskil 400 km. Küll siis jälle mägisemaks läheb. Kuigi korduvalt ähvardas […]
Järgmine hommik algas heade uudistega. Eline Vancouverist oli postitanud mu loo Eestlased Kanadas gruppi ja niimoodi õnnestuski mul leida endale kodu Kamloopsis, Kadri juures. Eriti õnnelikuks teeb mind ajastus. Natuke enne pimedat sain telgi püsti ja läksin uurisin natuke telkimisalal ringi. Kuigi seekord polnud vaja maksta, pidin ennast siiski registreerima. Ringi vaadates tundus, et ühtegi vaba […]
Seekord polnud vaja oma kauboi oskusi kasutada, kuna sööki polnud vaja puu otsa riputada. Selle asemel olid kämpingus karukindlad kastid, kuhu sai ohutult oma söögi hoiule panna. Iga nurga peal olevad karude eest hoiatavad sildid tegid sellegipoolest murelikuks küll. Teekond Squamishisse ei valmistanud mulle sugugi pettumust. Kõik oli täpselt nii ilus, kui kohalikud rääkinud olid. Mägine […]
Telgis telgis süüa hoida ei tohi ja kindlasti mitte seal einestada. Selle asemel tuleb, nagu vesterni kangelane sarjast «Bonanza,» oma kraam puu otsa lassotada. Tundub päris tüütu kui aus olla, aga samas ei tahaks öösel unise peaga ka näha kuidas mõmmik mu söögivarusi telgis järab, mind magustoiduks jättes Lõpuks jõudis kätte aeg jälle lennukile suunduda […]
Niisiis jäi Sydneysse jõudes kilometraažiks 12 399 ja sellest Austraalia osa oli kuskil 5500 kilomeetrit. Euroopas oleks saanud selle ajaga ilmselt umbes kümme maad läbi sõita. Austraalia on suurem, kui inimesed tavaliselt ette kujutavad. Järgmisel hommikul otsustasin kiirteelt maha keerata ja väikse põike sisse teha. Tundus, et olen ilusti graafikus, ja kiirtee muutus vaikselt tüütuks. Samal […]
Paar korda eksisin kruusateedel seigeldes ka ära ja püssipaukude saatel, natuke juba märjana, jõudsin lõpuks kohale. Püssipaugud tulid küll ilmselt lähedal asuvast jahiklubist, nii et loodame, et keegi mind suure känguruga sassi ei aja. Linnamelu Melbournes nauditud, oli aeg jälle teele asuda. Seekord siis Sydney suunas, kuhu oli kilomeetreid kuskil tuhande kanti. Kuna plaan oli natuke […]